Paneme Tartu helisema!Kasutaja  Helen Kalberg projekt kategoorias Muusika

Tartu raekoja 18 kellast koosnev kariljon (kellamäng) on linlasi ja turiste oma meloodiatega rõõmustanud juba 15 aastat. 2001. aasta jõululaupäeval pidulikult avatud kellamäng võimaldab oma heliulatuse poolest esitada lihtsamaid muusikapalu, aga teades, kui kaunilt kõlavad suuremad kariljonid, soovime, et alates suvest paitaks mitmekülgsemad kellahelid ka Tartu linna elanike ja külaliste kõrvu. 
 
Meie eesmärk on täiendada Tartu linna kellamängu 16 lisakellaga, mis valatakse maailma ühes mainekamas kellatehases, Hollandi Kuninglikus Valukojas. Seal on valmistatud nii maailma suurim, 78 kellast koosnev Lõuna-Koreas asuv kariljon, kui ka Euroopa suurim, 68 kellast koosnev Berliini kariljon. 
 
 
Tartu 34 kellast koosnev kellamäng võimaldab mängida senisest mitmekülgsemat muusikat ja korraldada põnevaid kellamängukontserte. Kellamängud on üle maailma kujunenud üheks turistide meelisobjektiks, kuid uued värvikad meloodiad annavad ka linnakodanikule sagedamini põhjust raekoja platsi kellahelisid nautima tulla. 
 
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis hakkavad uued kellad Tartus helisema linna päeval, 29. juunil. 
 
Uute kellade ostmiseks on linnavalitsus osa raha leidnud linnaeelarvest, osaliselt on õla alla pannud kohalikud ettevõtjatelt, kuid ühe osa rahast loodab linn saada Hooandja toetajate abil. Tartu uutest kelladest suurim kaalub 96 kg ja piltlikult öeldes on see just see kell, mille ostmiseks vajab Tartu hooandjate tuge.
 
 
Tartu raekoja torni telliti kariljon 2001. aastal. 18 vasest kellast koosnev komplekt valmistati Saksamaal Karlsruhe kellatehases ja selle paigaldasid tehase kellameistrid. Raekoja tornis on säilinud ka kaks vana kella, mille funktsioon on teatada kellaaega. Kromaatiliselt ülesseatud helirida moodustab praegu umbes 1,5 oktavit ja tänase kariljoni kaal on 1,5 tonni – suurim kell 68 kg ja väikseim kell 21 kg. Kellamängu süsteem on mehaaniline ja seda juhitakse arvuti abil. Tartu kellamängu repertuaar lähtub aastaaegadest, olulisematest riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades maailmaklassika seadeid ja Eesti autorite loomingut. 
 
Tartu oli pikka aega ainus linn Eestis, mis eristus teistest linnadest kariljoni olemasoluga. Nüüdseks on Eestis kaks „isemängivat“ (digitaalselt juhitavat) kellamängu – alates eelmise aasta suvest kõlab kellamäng ka Viljandi Jaani kiriku kellatornis.